Omavalitsuste rahastusmudeli muutmise ideid

27. oktober 2016

Aas esitleb täna oma erakonnakaaslastele omavalitsuste rahastus-mudeli muutmise ideid.

Koalitsioonipartnerid ja eelkõige omavalitsusjuhid ootasid riigihalduse ministrilt Arto Aasalt juba kuu alguseks plaani, mismoodi kavatsetakse muuta kohalike omavalitsuste rahastamismudelit. Valdade ühinemine käib, kuid siiani pole olnud teada, milliseks kujuneb uute ühendvaldade rahastamine. Nüüd on Aasal ettepanekud valmis ja täna tutvustab ta neid Reformierakonna juhatusele. „Muudatused tooksid kaasa suurimad muutused KOV-de rahastamises viimase kümne aasta jooksul, mistõttu pole paar nädalat hilisem tähtaeg sisuline probleem,” sõnas Aas.

Üks peamisi ettepanekuid on hakata omavalitsustele tasandusfondi summasid määrates arvestama ääremaalisust. Selle keskmes oleks mingi paikkonna elanike arv ja eelkõige seal elavate kooliealiste laste arv. „Analüüs näitas, et just hariduse pakkumise kulud on hajaasustatud piirkondades suuremad,” põhjendas Aas. „Seetõttu arvestamegi toetuse määramisel laste arvu. Samas on omavalitsused tasandusfondist saadava toetuse kasutamisel vabad, see tähendab, et rahal pole küljes silti, milleks seda tohib kasutada.”

Omavalitsusele jääb endiselt motivatsioon meelitada endale elama rohkem kõrgema palgaga inimesi.

Aasa koostatud dokumendis näiteks toodud Ridala vald on jaotatud asustustiheduse järgi seitsmeks paikkonnaks. Seal, kus õpilaste arv jääb väikseks, arvestatakse tasandusfondi koefitsiendiga 2,1 ehk üle kahe korra rohkem kui paikkonnas, kus õpilasi on rohkem. Arvutuse järgi suureneks tagastusfondist Ridala vallale makstav summa uue valemiga senisest 214 000 eurost ligi 167 000 euro võrra.

Ääremaalisuse alusel kavatseb valitsus jaotada tasandusfondist 33 miljonit eurot ja kava järgi peaks see suurendama valdadele minevat tasandusfondi keskmiselt 6,2%, kuid linnadel ainult 0,6%.

Tasub tähele panna, et sellel rahastamismuudatusel pole mingit otsest seost haldusreformiga. „Muudatused rahastusmudelis saavad jõustuda alles pärast omavalitsuste ühendamist. Nii et otsest seost praeguste ühinemistega ei ole,” tõdes Aas. „Tahame pakkuda sujuvat üleminekut alates 2019. aastast, mis tagab omavalitsustele piisava stabiilsuse ja võime muutusi planeerida.”

Rikastelt vaestele

Teine suurem muutus puudutaks tulumaksu jaotamist. Praegu on tulumaksu osa kõigile omavalitsustele ühtne 11,6% iga elaniku tulult, mis tähendab, et sellest võidavad enim rikkad ja suure elanike hulgaga KOV-d. Ent kõik peavad täitma samu ülesandeid.

Aasa plaani järgi võiks järgmistel aastatel üle minna süsteemile, kus elaniku tulumaksuosast antaks otse omavalitsusele ainult 40%, ülejäänud 60% jaotataks proportsionaalselt laiali. Sisuliselt peaksid rikkamad omavalitsused andma osa oma tulusid vaesematele. Hinnanguliselt vähendaks see rikaste ehk tasandusfondi mittesaajate tulusid 6%.

Muutus ei toimuks muidugi ühekorraga, 60%-ni jõutaks alles 2026. aastal. Esimene ümberjaotamine oleks 8% suurune ja tehtaks 2019. aastal. See tähendaks, et kui praegu on näiteks Viimsi valla tulud elaniku kohta pea kaks korda suuremad kui Narva linnal, siis 2027. aastaks kahaneks see vahe 1,4-kordseks.

Graafika: Toom Tragel

 „Oluline on märkida, et ühegi omavalitsuse tulud ei vähene,” rõhutas minister Aas. „Samas muudame praeguse omavalitsuste rahastusmudeli õiglasemaks. Omavalitsusele jääb endiselt motivatsioon meelitada endale elama rohkem kõrgema palgaga inimesi.”

Kolmandaks sooviks Aas suurendada ka üldiselt KOV-dele laekuvat tulumaksuosa. Praegu on see 11,6% iga elaniku brutotulust. Eesmärk peaks olema jõuda tagasi 2009. aasta tasemele, kui see osa oli pisut üle 12%. Siis suureneksid kõikide KOV-de tulud 4,6% võrra ja see läheks riigile 2026. aastaks maksma umbes 65 miljonit eurot.

Neljandaks tahab Aas ette võtta ka maamaksu, mis peaks jääma täielikult omavalitsuse pärusmaaks. Tuleks korraldada maade hindamine. Aasa analüüs on leidnud, et praegu laekub maamaksust umbes 59 miljonit eurot, mis on kehtivate maahindade puhul peaaegu maksimum. Hinnanguliselt on maa hind aga vahepeal keskmiselt viie-kuuekordistunud.

Ülesannete muutumine seisab alles ees

Peale omavalitsuste uue rahastusmudeli on pikka aega oodatud ka omavalitsuste ülesannete muudatusi, mida on pärast valdade ühinemist lubatud teha. Arto Aasa kinnitusel muudatusi tõesti tuleb, kuid need ei muuda omavalitsuste seni kehtinud põhifunktsioone ega olemust.

„Eelkõige on jutt nende ülesannete ülevõtmisest, mida praegu täidavad maavalitsused. Need puudutavad ettevõtluskeskkonna arendamist, arengukavade koostamist, ühisasutuste loomist ja ühistranspordi korraldamist,” sõnas Aas. „Need jõustuvad samuti alles pärast omavalitsuste ühinemist, kõige varem 2018. aastal. Muudatused on valitsuses poliitilisel tasandil kokku lepitud ja konkreetsed seaduseelnõud lähevad juba lähipäevil ministeeriumidele ja omavalitsustele kooskõlastamiseks.”

Urmas Jaagant, 26.10.16