Andmaks ülevaadet kriisireguleerimispoliitika rakendamise seisust 2021. aastal, toetada poliitika jätkusuutlikku arendamist ja rakendamist Vabariigi Valitsuse koordineerimisel koostati kriisireguleerimispoliitika ülevaade:
Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukorra seaduse tähenduses hädaolukorra ennetamist, selleks valmistumist ja selle lahendamist. Hädaolukorra seadus, mis on Eesti kriisireguleerimissüsteemi üheks alustalaks, annab süsteemi ülesehitusele ja korraldusele õiguslikud raamid. Kriisireguleerimine lähtub Eestis neljast põhimõttest:
- detsentraliseeritus, mille kohaselt vastutab iga ministeerium oma valitsemisala kriisireguleerimisalaste tegevuste elluviimise eest;
- ametkondadeülene koostöö, mis on vajalik hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel;
- ülesannete jäävuse põhimõte, mis tähendab, et kõik asutused ja inimesed täidavad oma ülesandeid ka kriisiolukordades;
- subsidiaarsus ehk lähimuse põhimõte, mille kohaselt viiakse kriisireguleerimisalased tegevused ellu madalaimal võimalikul tasemel.
Siseministeerium uuris Eesti elanike infovajadusi kriiside ajal ja eel
Siseministeeriumi tellimusel valmis rakendusuuring, mille ülesandeks oli välja selgitada Eesti elanike infootsimise ja -kasutamise praktikad nii hädaolukorra eel kui ajal.
Uuringu käigus kaardistati erinevate sihtrühmade vajadusi ja harjumusi neile olulise info kogumisel, seda nii tavapärases olukorras kui ka kriisisituatsioonis. Keskse riski- ja kriisikommunikatsiooni teavitusplatvormi osadena käsitati uuringus eelkõige veebilehti kriis.ee, olevalmis.ee ja nutirakendust „Ole valmis!“, et edasisi arendusvajadusi paremini planeerida.
Uuringusse kaasati nii Eesti elanikke kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajaid. Lisaks mahukale andmete analüüsile esitas uuring ka intervjuudele ja andmeanalüüsile tuginevad ettepanekud ja praktilised lahendused, milline võiks olla kasutajate eelistusi ja käitumismustreid arvestava riski- ja kriisikommunikatsiooni platvormi sisu ja ülesehitus. Põhiidee, mida erinevad kanalid peaksid koos arendama, keskendub viiele tegevusele: õpi, valmistu, tegutse, aita, enneta. Ehk siis info, mida saadakse või mida otsitakse, peaks elanikke just läbi nende viie tegevuse aitama hakkama saada erinevates olukordades – olgu selleks siis rästikuhammustus, üleujutus või ulatuslik elektrikatkestus.
Uuring tõigi välja, et inimestele on vaja ühtset lähenemist info jagamisel sõltumata, millist infokanalit on harjutud kasutama. Parim lahendus selleks on usaldusväärne veebilehekülg, mis on dubleeritud allalaetavas nutirakenduses. Viimane on kasutatav ka ilma võrguühenduseta. Seega tuleb Eestis riski- ja kriisikommunikatsioonisõnumid koondada ühtse põhimõttega veebilehele (või lehtedele) ning ärgitada inimesi kasutama ka nutirakendust.
Alates 1.07.2021 on üleriigilise kriisikommunikatsiooni koordineerimine liikunud Riigikantseleisse, kuid igapäevaste riske ennetavate sõnumitega tegelevad erinevad asutused ise. Nii ongi uuringutulemused heaks töövahendiks kõigile, kes soovivad elanikele vajalikke riski- või kriisisõnumeid edastada.
Hädaolukord ja eriolukord
Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat või elutähtsa teenuse katkestust, mis vastab alljärgnevatele tunnustele (koosmõjus):
- ohustab paljude inimeste elu või tervist,
- põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
- lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus,
- lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kui sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire ei vasta ülaltoodud hädaolukorra tunnustele, kuid on tõenäoline, et see võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks, siis nimetatakse seda hädaolukorra ohuks.
Valitsus võib hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada ka eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamiseks on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid, näiteks:
- kohustada inimesi tööle,
- siseneda omaniku nõusolekuta ehitistesse ja territooriumile,
- kehtestada viibimiskeeld ja piirata muul moel liikumisvabadust,
- sundvõõrandada vallasasi (nt kasutada liiva, ehitusmaterjale, kütust jne),
- võtta tehnikat (nt sõidukeid, rasketehnikat jne) sundkasutusse,
- piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist.
Eriolukorra puhul määrab valitsus ühe valdkonna eest vastutava ministri olukorra lahendamist juhtima.
Hädaolukorra riskide hindamine
Erinevate ohtude ja riskide hindamiseks koostatakse hädaolukorra riskianalüüse, mis võimaldavad süsteemselt hinnata, millised sündmused võivad edasi areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Hindamise käigus analüüsitakse samuti valmisolekut ja võimeid, et kaardistada olulised puudused ning planeerida meetmeid nende kaotamiseks või vähendamiseks.
Hädaolukorra riskianalüüse koostatakse järgmistele sündmustele:
- päästesündmus – päästeamet (riskiankeedi leiab siit);
- politseisündmus – politsei- ja piirivalveamet (riskiankeedi leiab siit);
- küberintsident – riigi infosüsteemi amet (riskiankeedi leiab siit);
- kiirgus- või tuumaõnnetus – keskkonnaamet (riskiankeedi leiab siit);
- tervishoiusündmus – terviseamet (riskiankeedi leiab siit);
- loomataud – veterinaar- ja toiduamet (riskiankeedi leiab siit).
Iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta koostatakse riskiankeet. Riskiankeet on avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks koostatav riskianalüüsi osa. Juhtiv asutus avaldab riskiankeedi oma veebilehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast riskianalüüsi kinnitamist ning tutvustab avalikkusele riskianalüüsi olulisemaid järeldusi.
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 13.02.2024